Tuesday, July 2, 2013

Days go by so fast!

Kuulen igalt poolt nurinat, et miks ma nii harva blogin. Ilmselt on see lihtsalt laiskus ja kehv internetiühendus. Eestis on tõesti elu lill, põhimõtteliselt igal pool on võimalik maailmaga ühenduses olla.

Täna hommikul näiteks Skype'isin oma perega, kes praegu Saaremaad avastavad. Nemad olid omadega metsas ja mina suurlinnas. Mis te arvate, kellel parem ühendus oli? Igatahes oli lahe neid niimoodi looduses näha. Hellake nagu ma vahel olen, tõi nende kõigi (ka koera) korraga nägemine pisara silma. Aga nii lahe vestlus oli!

Mis siis vahepeal toimunud on?

Reedesele töövestlusele ma ei läinud, sest Toomas oli juba seal käinud ja töö pidi olema kõige tüüpilisem müügipask - käid ukselt uksele midagi müümas. See pole kindlasti see, mida ma teha tahaks. Laupäeval käisin mingite kohalike tüüpidega La Jolla' rannas. See on piirkond San Diegos, mida tasub kindlasti veel avastama minna. Amazing loodus ja rannad!

Pühapäeval oli mul Old Townis töövestlus. Ma panustasin sellele päris korralikult ja oleksin tööle ka saanud, sest ülemusele ma meeldisin, aga nad otsisid kedagi vähemalt aastaks. Ja sinna see koht läks... Väga kurb. Enamasti soovitatakse meil valetada, et jaa pikendame oma viiasid jne, aga kuna kõik töökohad peab Intrax (viisasponsor) kinnitama, siis selle valega kaugele ei jõua. Ma ei oska valetada ka.

Ülejäänud pühapäeva olin rannas ja avastasin üksinda Ocean Beachi. Muidugi jõudsin ma oma ringiga Rossi (üks odav riidepood) ja ostsin omale uue kleidi. Oh mind jah! :D

Eilne oli nagu tavaliselt - raamatukogu, Starbucks. Plaanisin end tööle pakkuma minna erinevatesse poodidesse aga jäime Starbucksi pidama, kuidagi ei olnud tuhinat. Mu blond pea ja jumekas nahk ei jää siin ka märkamata. Eriti mustanahalistele. Eile sain Strabucksist kaks uut sõpra. (Issile meeldib see kindlasti :D)

Täna on eriti kummaline päev. Kell on juba pool kaks päeval ja meil on siin ikka pilves. Tavaliselt on hommikuti udune aga kella kümneks hiljemalt on ilm ilus, täna nii pole. Täpselt selline tunne, et kohe hakkab sadama, aga ei, siin sajab heal juhul kaks korda aastas.

Püüan edaspidi tihemini blogida. Siis ei lähe järg ka meelest ja kindlasti suudan siis kirja panna rohkem tähelepanekuid, mis päevade jooksul ikka tekivad. Praegu nt on Starbucksis vanem meesterahvas, kelle pea on nii hall kui vähegi saab, aga habe on ilus tumepruun. Või siis eilne naine, kelle nägu oli ilmselgelt Botoxit vm täis topitud.

Aga jaa, ilusaid inimesi on siin palju. Nägin üks päev Albertsonis (toidupood) nii ilusat meest. Uskumatu lihtsalt. Ilmselgelt ei olnud mul endal julgust, et juttu teha ja sinna ta läks.
Ja see Ameeriklaste "Hi, how are you?" viskab minul juba üle. Võlts värk, pigem võiks küsimata jätta.

Vot. Aga tänaseks side lõpp!
Olge tublid, nautige suve!

Kallipai.
Laura.

Napsasin natuke Toomase pilte.

 Nagu näha, siis nälga me USAs ei jää. Üks kord räägin ka, kust see kraam kõik pärit on. Näeb ju hea välja, eks?



 Siis kui jaanipäeva tähistasime. Päeval oli Ocean Beachil laat ja õhtul käisime teiste eestlaste juures.


Peale rikkalikku õhtusööki tegime oma hoodile väikse ringi peale.

Näide sellest, mis juhtub siis, kui unustad päikesekreemi peale panna. Nüüd on nägu korras, aga õlgadelt tuleb nahka.

Ocean Beach


4. juulil on ameeriklastel ju pidu päev.

Kui ma ükskord linna kaubanduskeskusega tutvumas käisin.

Mu tänane hommikusöök - praemuna praetud seente ja avokaadoga. Mina ja seened? Ise ka ei usu :D




No comments:

Post a Comment