Kuna meie kodune neti olukord on nigel, olen praegu raamatukogus ja teen siit kokkuvotte viimastest paevadest. Ainuke jama on, et peate teksti tapitahtedeta lugema.
Kolmapaeval olin tubli ja kaisin erinevates poodides end toole pakkumas. Taitsin moned ankeedid ja nuud ootan vastuseid. Ega ma vaga midagi ei looda. Aga sain Kristina tuttava kontakti, kes on nous mind too otsimisel aitama. Eks ole naha, kuidas laheb. (Muretseda pole vaja, mul on veel raha ja nalga ka ei jaa.)
Tanaseks sain naiteks neljatunnise toopaeva jalkamangule. Pean mingeid asju jagama voi pileteid muuma. Ja parast saan ise ka mangu vaatama minna. Tundub lahe! :)
Neljapaev ehk 4th of July moodus vaga lahedalt. Ameeriklased ikka oskavad tahistada. Juba hommikust saati olid rannad ja mere aarsed promenaadid rahvast tais. Telkide, grillide ja hunnikute viisi toiduga. Mina vedasin end randa umbes uhe paiku paeval ja siis oli raske omale kohta leida, kus kellegi varbad suhu ei ulatuks.
Paev oli hasti soe ja palav. Umbes nelja paiku paeval laks pilve. Sellegipoolest suutsin ma oma peanaha jalle ara korvetada. Unustasin mutsi kaasa votta. Nuud koorub jalle mingit jura peast. Kaisin esimest korda ookeanis ujumas ka. Lained on siin paris suured ja tugevad ja selleparast olen ma siiani natuke kartnud, aga tegelikult ei olnud hullu midagi. Vaga monsa oli.
Veetsimegi terve paeva Ocean beachil. Kell uheksa oli mere peal ilutulestik. Muidu polnud nagu midagi vaga suurt aga asja tegi vapustavaks see, et samal ajal kui ilutulestikku lasti, oli mere peal sadu surfareid, ainult siluetid paistsid. Uuh, it was amazing! Proovisin pilte ka teha, aga need ei anna pooltki seda edasi, mis tegelikult oli.
Kohaliku traditsiooni jargi on OB-l vahukommisoda, mis algab kohe peale ilutulestikku. That was so much fun! Sain kolm korda vahukommiga silma ja uhe korra korraliku litaka nakku, aga muidu oli taiega lahe. Terve ranna aar ja tanavad mollasid. Leidsin mingi brasiillasest sobra ka omale. Heheheheee!
Minu to do listis oli ka oine ujumine. Skinny diping it was! Nii kuradi monus. Loodetavasti onnestub seda veel teha. Enne kui Sitsuga pariselt koju soitma saime hakata, peatasid meid kinni mingid tuubid, kellega ka natsa nalja sai tehtud. Toesti oli tore ohtu. Ma enam ei maletagi, mis kell koju joudsime.
Uks asi, mida ma siia tulles ei teadnud on see, et kanep on siin legaalne. Seda saab osta kull mingi spetskaardiga, aga pohimotteliselt teevad siin kanepit koik. (Emme, ara muretse, ma olen tubli!)
Oii, kui palju ilusaid autosid siin ringi liigub. Mu vaieldamatud lemmikud on Mustangid ja ma tean vahemalt uhte inimest, kellele need ka kindlasti vaga meeldiksid.
Ja ma ei saa ule nendest ohtustest/oistest rattasoitudes. See pilt, mis siis linnale avaneb on super! It's California!!! Olen oma valikuga sajaga rahul, mis siis et endiselt tootu olen. :) Mulle vaga meeldib Oprah' tsitaat: “The biggest adventure you can ever take is to live the life of your dreams.” Ja seda ma praegu teen.
Uute tutvuste leidmine ei ole ka eriti raske. Nii kui ma uksi ringi liigun, on vahemalt uks uus telefoninumber paevas kindlustatud. Esimese abieluettepaneku olen ka saanud. :D Tahelepanu puuduse ule ei saa kurta.
Praegu vaatab mu korval istuv naine Seksi ja linna. Mingi eriti seksuaalne osa. Muud ma silmanurgast ei naegi. Naljakas :D
Vot sedasi.
Loodan, et tekst on arusaadav.
Pilte ma praegu panna ei saa kahjuks ja mul pole praegu voimalust teksti ule lugeda, seega kui peaks kirjavigu palju olema, andke andeks.
Olge tublid,
Laura.
No comments:
Post a Comment