Wednesday, June 12, 2013

“No, no! The adventures first, explanations take such a dreadful time.” ― Lewis Carroll

Täna, 4 päeva enne unistuste suve algust on paras aeg teha ülevaade, kuidas kõik nii kaugele jõudnud on.

Vaatasin oma meilboksist järgi, et esimene StudentTouri tutvustav meil tuli mulle 16. oktoobril. Sel hetkel mõtlesin, et ilmselt ei saa ma kunagi omale midagi sellist lubada ja nii see jäigi. Mõne aja pärast nägin facebookis StudentTouri work&travel programmi infotunni üritust. Kuna uudishimu oli suur, otsustasime Lindaga asja uurima minna. Olin kogu programmist nii vaimustuses ja see kõik tundus nii ahvatlev.

Kõik tundus mulle siiski liiga kauge ja püüdmatu. Täitsin küll ankeedi ära, aga ega ma ei lootnudki, et ise kunagi programmis osaleda saan. Nii ma siis kulgesin elukesega edasi kuni sain kõne Lauralt (uskumatu, kui palju Laurasid ma viimasel ajal kohanud olen :D), kellega Werneris kokku saime, et asja arutada. Peale seda olin ma müüdud.

Läksin koju ja rääkisin vanematele, millesse ma end seganud olen. Ainuke mure oli, kas ma saan vajaliku summa raha kokku? Aga kas mälestusi saab rahas mõõta, või õnne? Ei saa ju. Otsus sai tehtud. Minust saab studenttourlane.

See kõik tuli minu jaoks nii õigel ajal. Uus algus igas mõttes. 

Pall hakkas veerema. Üks paber ajas teist taga, raha maksmine, sihtkoha valik, viisa taotlemine jne. Hawaii on noorte lemmikpaik ja sinna lendab alati kõige rohkem rahvast. Just sellepärast otsustasin sinna mitte minna. Teadsin, et tahan kuskile läänerannikule ja kindlasti mere äärsesse kohta. Nii jõudsin oma valikuga San Diegoni.

Vikipeedia ütleb nii: "San Diego on linn Ameerika Ühendriikides California osariigis, San Diego maakonna halduskeskuses ja asub Vaikse ookeani kaldal. See on elanike arvult California teine ja USA kaheksas linn. San Diegos on üks maailma suurimaid loomaaedu. Lisaks 70 miili rannajoont."

Mida see programm endast siis ikkagi kujutab?

Me lähme sinna tööle, palju kogemusi ja mälestusi saama. Töökohta meil veel pole, selle otsime koha pealt. Kuigi StudentTouril on olemas ka "paketid", kus elu- ja töökoht otsitakse juba Eestis olles. Meie lähme aga põhimõtteliselt kaks kätt taskus ja loodame hakkama saada. Üks suur mure on lahendatud, sest eestlased, kes juba SD-s on, pakkusid meile elamispinda. Ehk läheb töö otsimine sama libedalt.

Pühapäeva hommikul kell 6 see kõik algabki ja ma ei jõua ära oodata. Paberimajandus on ka nüüd korras. Jäänud on veel viimased ettevalmistused. Loodame, et elame selle 24. tunni pikkuse reisi üle ja jõuame kindlalt ühes tükis kohale.

Kogu seikluse võtan ette koos Rometiga, kellega ühel tutvumisõhtul tuttavaks sain. Võimalik, et temast kuulete siin blogis veel.

Ootan vabalt teie küsimusi, kui keegi veel midagi teada tahab. :)

Laura.



2 comments:

  1. Kuidas viisavestlus välja nägi? :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Läbi neti pidin ära täitma viisataotluse. Siis saatsin vajalikud dokumendid ja passi StudenTouri (see oli juba omaette nali :D) ja mingi hetk kutsuti viisaintervjuule. USA saatkonnas küsis suursaadik erinevaid küsimusi. nt: Kus ma õpin? Kas mul on USAs tuttavaid? Kust ma raha sain? Kas suudan töö leida? Pidin panga väljavõtet ka näitama et mul on piisavalt raha. Ja nii oligi. Nädala pärast oli viisa passis olemas. :) Kartsin hullemat, kui asi tegelikult oli.

      Delete